|
Panin küsimuse sulgudesse teadmisega, et meie loomulikult tahame. Loomulik on aga ka see, et kaugemad kandid, kus oma kool on kodule lähemal, end meiega ei seosta. Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus sätestatud mängureeglid ei jäta ühelegi Läänemaa nn maagümnaasiumile mängumaad. Seega on vältimatu „meie“ piirkonna laiendamine. Eeldame, et see saab olema Lihula piirkond.
(Kas) kõik me tahame, et Lihulas oleks hea mainega õppimiskallakuga gümnaasium (?) Panin küsimuse sulgudesse teadmisega, et meie loomulikult tahame. Loomulik on aga ka see, et kaugemad kandid, kus oma kool on kodule lähemal, end meiega ei seosta. Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus sätestatud mängureeglid ei jäta ühelegi Läänemaa nn maagümnaasiumile mängumaad. Seega on vältimatu „meie“ piirkonna laiendamine. Eeldame, et see saab olema Lihula piirkond. Lihula piirkonna hariduskonverents Kutsume kokku Lihula piirkonna hariduskonverentsi, kus üheskoos arutada, millised on piirkonnas vajadused ja võimalused erineval tasemel õppeks. Esitame küsimuse, milline osa meie poolt käsitletavast piirkonnast, mis hõlmab Läänemaal Lihula ja Hanila ning osaliselt Martna ja Kullamaa, Pärnumaal Koonga, vähemal määral Varbla ja Raplamaal Vigala valda, võiks olla Lihula gümnaasiumi piirkond? Kas ja kuidas oleks võimalik korraldada omavalitsuste koostööd (sh maakondadeülest), et ühiselt panustada gümnaasiumi tulevikku? Kutsume arvamust avaldama ja arutlema eelkõige piirkonna koolide, omavalitsuste ning asutuste esindajaid ja kohalikke poliitikuid, aga erapooletu arvamuse ning ülemaakondliku ja üleriigilise seisukoha saamiseks oleme kutsunud osalema ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Lääne Maavalitsuse, Läänemaa Arenduskeskuse ning TLÜ Haapsalu Kolledži esindajaid. Sõna sekka saab öelda iga huvitatud isik. Konverents toimub 28. jaanuaril 2010. aastal kell 12.00 – 17.00 Lihula Gümnaasiumi saalis (Jaama 9, Lihula). Osalemise soovist palume teatada vähemalt nädal (sõnavõtusoovist kaks nädalat) enne konverentsi toimumist tel 4724 080 või e-postiga
E-post on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sees
. Kas me teeme kõik, et meil oleks hea mainega õppimiskallakuga gümnaasium? Eelmisel aastal sõnastasin lootused aastaks järgnevalt: • meil on õpihimulised lapsed - oluline on õpihimu ja laste olemasolu
• meil on tublid õpetajad - eeldatavasti kvalifikatsiooninõuetele vastavad, aga tingimata iseendist, õpilastest, lapsevanematest - kõigist inimestest ja ümbritsevast loodusest lugupidavad
• meil on toetav kogukond – inimesed, kes otsivad aktiivselt teid ja pakuvad tuge, et oma lastele parimaid arengutingimusi luua Olles lootused teadlikult idealistlikult sõnastanud ei pidanud just väga tihti pettumust tundma. Koolil on jätkuvalt veel lootust… Eesmärgid - Kasvanud on kooli usaldusväärsus/maine - kas see nii läheb, näitavad plaanis olevad rahulolu-uuringud, meie erinevate kooliastmete lõpetajate soov jätkata õpinguid oma koolis, muude piirkondade õpilaste soov tulla Lihulasse jms
- Toimiv töö- ja õpirahu - selle saavutamist näitab kaadri stabiilsus, hilinemiste ja puudumiste arvu vähenemine, õpitulemuste paranemine jms
Enim muret teeb raske majandusliku seisu tõttu olemasolevate õpetajate koolitamise ja uute palkamise võimatus – mis saab uutest valik- ja vabaainetest (mida meil on gümnaasiumiastmes lubamatult vähe!) ning põhiainetundide arvu suurendamisest? Kas on võimalik „kella kukkumise“ ajaks viia kool tänapäevaste nõuete, normide, aga ka lihtsalt väärika arengukeskkonna tasemele? Mis saab spordimajast, staadionist, kooliaiast ning kooli territooriumit ümbritsevast aiast, raamatukogu renoveerimisest ja arvutitöökohtade sisseseadmisest selles? Mis saab plaanitud õpilaskodust? Ja lõpuks ka kooli sisse- ning väljakäikudest…? |
