Esileht |  Dokumendid |  Kontakt
 
 Arengukava
Lihula Gümnaasiumi arengukava aastateks 2011- 2014.

 Uudised
Meie kooli uudised.

 Huvitegevus
Huviringid, üritused jpm.
Asukoht: Esileht arrow Ajalugu

Esileht
Uudised
Dokumendid
Tugisüsteemid
ppesuunad
Õppematerjalid
Konsultatsioonid
Raamatukogu
Huvitegevus
Õpilased
Personal
Vilistlased
Vastuvõtt
Pildid
Kontakt

Tundide ajad
Koolivaheajad

Otsing
Hoolekogu

E-kool
E-kooli abi
Ajalugu
Mlumng
Toitlustus
Erasmus+


Serverit teenindab EENet

Lihula kooli ajaloost | Trki |  E-kiri
Autor Liia Pld   
Tuesday, 04 November 2008

Kool sai alguse 1587. a, kui Rootsi kirikutegelane DUBBERCH Lihula kirikut viseerides andis korralduse koolmeistri palkamiseks. 16. sajandi lõpul tegutses alevikus linnakool, 17. sajandi lõpul köstrikool; Põhjasõja ajal koolitöö soikus katku ja sõja tõttu.

1728. a avati pastoraadihoones rahvakool, kuid see tegutses lühikest aega. Enne avaliku algkooli avamist õpetati lapsi kodudes.

18. mail 1786. a alustas Lihulas tööd algkool, kus käimine muutus kohustuslikuks! Seda tuleb lugeda ka järjepideva koolitöö alguseks.

Esimene õpetaja oli GEORG CHRISTOPHOR LIEBETRAU, kes sai õpetamise tasu 50 rubla aastas. Järgmise 10 aasta jooksul oli ametis 7 õpetajat. Ligi 30 aastat juhatas kooli KARL FRIEDRICH PFAU. Kooliõpetaja amet ei olnud kerge, lapsed puudusid tihti ja lapsevanemad ei allunud korraldustele. Kroonikas on kirjas: "Lihula alev on koht, kus igaüks teeb, mida mõtleb ja tahab, kus ainult kohtuniku vitsapundar vastuhakkajaid vaos hoiab."

30. augustil 1860 osteti Lihula elanikelt korjatud rahaga koolile oma maja, kus töötas 3 klassi. Seda maja tuntakse "Seamäe" koolimaja nime all.

Aastail 1871-1882 juhatas Lihula algkooli õpetaja JAKOB PÄRN. Lihulast kirjutas Pärn Jakob Hurdale: "Siin on veel pimeduse riik kesk pääva ajal ja häda sellele, kes julgeb küünalt kuskil põlema süüdata." Raskusi trotsides viis Jakob Pärn kiratseva kooli peagi heale järjele. Vastuolude tõttu pastori ja mõisnikega pidi Jakob Pärn 1882. aasta kevadel Lihulast lahkuma.

1917. a võeti kohaliku Kooliõpetajate Seltsi algatusel koolis õppekeeleks eesti keel. 1918. a muutus kool kuueklassiliseks.

1919-1920 oli koolis 212 õpilast ning 7 õpetajat, töötas ka 7. klass. Riigil ei olnud raha palkade maksmiseks ja mõnel aastal oli koolis ainult 3-4 õpetajat.

1919-1938 juhatas kooli AUGUST KALJU, tõeline maa sool, rahvavalgustaja, kooli- ja kultuurielu edendaja.

Koolitöö toimus kolmes majas "Seamäe", Annuse ja vene apostliku õigeusu kiriku kõrval majas.

1. septembril 1937 valmis uus koolimaja Tallinna mnt 25. Õppetööd alustati kolme õpetaja ja 123 õpilasega liitklassides.

Vabariigi Presidendi otsus nr 65 :"Avada Sihtasutise "Lihula Erakeskkooli" poolt ülalpeetav õigustega erareaalkool Lihulas nimetusega "Lihula Erareaalkool", milles avada arvates 1. augustist 1938 üks I klass, arvates 1. augustist 1939 üks II klass ja arvates 1. augustist 1940 üks III klass ja võtta tähendatud kooli õppejõudude palgad riigi kanda Õppejõudude tasude seaduses ettenähtud ulatuses". Alla kirjutanud

Vabariigi President K. Päts, peaminister K. Eenpalu           ja haridusminister A. Jaakson.

23.oktoobril 1938 toimus Lihula Erareaalkooli pidulik avaaktus. See kuupäev tähistab Lihulas keskhariduse andmise algust.

1938. a muutus kool Lihula Erareaalkooliks. 1938/1939 õa lahkusid Lihulast kõik endised õpetajad ja tööle tulid uued. Kooli hakkas juhatama HERMAN RAJAMAA.

1940.aastast töötab Lihulas keskkool, mis aastail 1941-1944 tegutses gümnaasiumina. Kooli juhatas GUSTAV TOOMING. I lennu lõpetas 1943. a kevadel 19 õpilast.

1964. aastal valmis kooli praegune koolihoone Jaama tn 9, kus õppis 450 õpilast 16 klassikomplektis. Endises koolihoones, Tallinna mnt 25, töötas 1964 - 1988 kooli internaat. 1986. a 1. augustil avati hoones Lihula Lastemuusikakool. Kuni 2006. aasta 1. septembrini õppisid majas algklasside õpilased.

Koolihoone valmimise järel paigutati maja ette muruplatsile mälestuskivi eestimeelsele Lihula Elementaarkooli juhatajale Jakob Pärnale.

1968. aastal paigutati koolimaja seinale KUKK – PÄIKESEKELL, mille autor on JAKOB KIPPER. See muutus kooli embleemiks.

1947 – 1980 olid koolis ka venekeelsed klassid. Enim õpilasi oli 1972/1973 õa, mil I-VIII klassis, 8 klassikomplektis, õppis 154 vene õppekeelega last.

1995. aastast nimetati Lihula Keskkool Lihula Gümnaasiumiks.

1996. a valmis kooli spordimaja.

1998. a 1. septembrist moodustati "Tootsi klass", 1998/99 õa oli õpilasi klassis 18.

2005. a septembrist võeti kasutusele akustiline koolikell ja hakkas taas tööle kaasajastatud kooliraadio.

2006. a septembrist võeti kasutusele internetipõhine õppeinfosüsteem "eKool".

2006. a septembrist on õpilaste kasutada tänapäevane arvutiklass 24. töökohaga. Arvutiõpetuse tunnid toimuvad 1.-12. klassini. Igas ainekabinetis on õpetajale kasutamiseks arvuti.

Alates 1. septembrist 2006 tegutseb Lihula Gümnaasiumi õppe-, töö- ja olmekeskkonna kindlustamisega SA Lihula Vara. 1998-2008 on investeeritud 15 miljonit krooni. Koolimaja sai katuse, aknad, puidust korvpalliväljaku, renoveeriti söökla, õppeklasse, muud kooliruumid ja spordimaja.

18. mail 2006 tähistasime kooli 220. aasta sünnipäeva.

2008. aasta kevadel lõpetas kooli 66. lend. Koolil on 1555 vilistlast, kellest 9 on tunnustatud kuldmedaliga ja 50 hõbemedaliga. 2008/2009 õa õpib koolis 264 õpilast, keda õpetab 15. klassikomplektis 37 õpetajat.

23. oktoobril 2008 tähistasime keskhariduse andmise 70. aastapäeva.

28. mail 2011. aastal tähistasime kooli 225. aastapäeva.

2011. aastast jagame koolis toimuva kohta informatsiooni lisaks kooli kodulehele ka Facebooki kaudu. Paljud õpilased, vilistlased, õpetajad ja lapsevanemad on Facebooki aktiivsed kasutajad. Lisaks peavad paljud klassijuhatajad lihtsamaks infovahetamiseks klassiga ka erinevaid blogimise võimalusi. 

2012. aasta sügisest avati Lihula gümnaasiumis väikeklass. Väikeklass on loodud hariduslike erivajadustega, peamiselt LÕK õpilastele. Klassis õpetab viit õpilast eripedagoog.

Samal sügisel alustas LG-s taas, oma katkenud kooliteed 22 täiskasvanud õpilast. Lihula gümnaasium võimaldab omandada gümnaasiumi haridust mittestatsionaarses õppes. Õppetegevus toimub kahel päeval nädalas.

Lisaks, on ametlikult aastast 2012. koolil olemas oma remonditud 8 voodikohaga õpilasmajutus. 

Aasta Õpetaja 2012 on geograaf Sirje Viita

2013. sügisel tähistasime 75. keskhariduse omandamise aastat Lihula koolis. Juubelit jääb mälestama kooli ette rajatud lipuväljak ja pin, mis on pühendatud Lihula kooli õpetajatele. 

Manalateed läks mitu kooliga seotud olulist vilistlast ja õpetajat: Lembitu Varblane, Erich Rannu, Luigi Koik, Loit Somp.

Väljavõte Lihula keskkooli/gümnaasiumi õpilaste arvust

1948/49 õa 407 õpilast
1958/59 õa 468
1968/69 õa 506
1972/73 õa 672
1978/79 õa 477
1988/89 õa 426
1998/99 õa 377
2008/09 õa 264
2013/14 õa 221

Keskkooli/gümnaasiumi direktorid

Hermann Rajamaa 1938-1940
Gustav Tooming 1940-1941
Osvald Kukkur 1941-1942
Agnes Madiberg  1942-1945
Ilmar Altvälja 1945-1947
Ella Tiitsmaa 1947-1949
Viktor Kübar 1949-1957
Valter Reiljan 1957-1959
Elmar Raudsepp 1959-1983
Vaike Ihermann 1983-1990
Armas Merevoo 1990-1995
Tõnu Ots 1995-2000
Jaan Mikk 2000-2004
Margot Smitt 2004-2008
Peep Susi 2008-2011
Janar Sõber 2011-
Viimati uuendatud ( Tuesday, 04 February 2014 )
 

Lihula Gümnaasium. Jaama 9 Lihula 90302. Tel 472 40 80