Doomino3 Pihlaku õpiku järgi
Prindi
tabel, lõika pikuti pooleks, siis ribadeks.
2 lahtrit
peavad kokku jääma. Õpi koos sõbraga!
|
Algus |
Kõrbetüübid määratakse ... |
pinnasematerjali ja veerežiimi järgi. |
Savikõrbet iseloomustab tihe, |
|
peeneteraline muld ja muutlik veerežiim. |
Kevadel on muld liigse tiheduse tõttu... |
liigniiske. Suvel põua tõttu on muld ... |
koorikuline, seda nimetatakse... |
|
takõrriks. |
Savikõrbeid esineb kõrbevööndi põhjaosas, näiteks... |
Araali mere ja Balkaši järve vahelisel alal. |
Savikõrbes kasvab poolpõõsas .... |
|
valgepuju, millest suurem osa asub.... |
maa all ja on puitunud. |
Lössikõrbed asuvad aladel kuhu on kuhjunud ... |
mäestikest väljakantud e erodeeritud materjali. |
|
Löss on ühtlane.... |
peen tolmjas liivsavi, mis on kohale kantud tuule ja vee toimel. |
Lössikõrbes on rohkem niiskust kui savikõrbes, sest ... |
lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. |
|
Kevadeti areneb lopsaks taimestik, õitsevad ... |
liblikõielised ja magunad. |
Tüüpilised lössikõrbed on |
Atacama ja Gobi. |
|
Soolakõrbed on üldnimetus nendele kõrbetele ... |
mille pinnase suure soolasisalduse tõttu koguneb valge kirme maapinnale. |
Soolade rohkus takistab taimedel ... |
vee vastuvõtmist. |
|
Soolakõrbe taimede lehed on lihakad ja nad kasvavad aeglaselt, näiteks... |
must saksauul, raagpõõsad, maltsad. |
Kivikõrb e rähakõrb on kaetud ... |
jämedamate ja teravaservalisemate kividega kui teised kõrbed. |
|
Sahara kivikõrb e hammaada on tekkinud ... |
vanade mäestike kulumisprotsesside tõttu. |
Tüüpilised kivikõrbed asuvad ... |
Mongoolias ja Põhja-Aafrikas. |
|
Liivakõrbed on kõige levinumaks kõrbetüübiks, neid |
nimetatakse Saharas ergiks. |
Liivakõrbes liigub sademete vesi .... |
sügavale ja moodustub põhjavesi. |
|
Põhjaveeni suudavad tungida ... |
väga sügava juurestikuga taimed. |
Tugeva tuule tõttu tekivad liivakõrbesse ... |
erineva kujuga luited. |
|
Luited võivad matta... |
enda alla oaasid, põllud, külad. |
Tüüpilised liivakõrbe taimed on .... |
liivaakaatsia, efedra, valge saksauul. |
|
Algus |
Kõrbetes kogu maailmas kasvab kokku.... |
1600 liiki taimi, mis on võrreldav Eesti taimeliikide arvuga. |
Tähtsamad taimesugukonnad on.... |
|
maltsalised, korvõielised, liblikõielised. |
Taimedel on, kas ... |
sügav või laiuv juurestik, astlad või okkad, nahkjad lehed. |
Aurumise vähendamiseks on taimedel.... |
|
vahakiht, karvad, korkjas pealispind. |
Kuivalembesed taimed on: ... |
agaav, aaloe, kaktus, piimalill, tamarisk, velvitšia, saksauul. |
Mitmeaastased kõrbetaimed on ... |
|
must puju, kaameliastel, kõrbetarn. |
Kõrbest on pärit kultuurtaimed ... |
arbuus, melon, datlipalm. |
Kaktuseid on 3000 liiki ja neid kasvab looduslikult |
|
Ameerika mandril. |
18 m kõrgused puukujulised kaktused ... |
kasvavad Sonora kõrbes, Orelivilekaktuste rahvuspargis. |
Paljudel kaktustel on söödavad varred ja mariviljad, ohtlik on... |
|
hallutsinatsioone tekitav meskalikaktus Mehhikos. |
Kõrbeloomadel on kuumuse talumiseks ... |
soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus. |
Eluviisilt on need loomad .... |
|
uru- ja ööloomad või suveuinaku tegijad. |
Liivakõrbe närilised on... |
suslik, liivarott, hüppur, tavakeksik. |
Liivakõrbe maod on ... |
|
kobra, gürsa, eefa. |
Tuntum kõrbeloom – kaamel, elab ... |
Euraasias ja Põhja-Aafrikas. |
Kaameleid on 2 liiki: |
|
üksküür-kaamel e dromedar ja kaksküür-kaamel e baktrian. |
Kaamel kuulub mõhnjalaliste hulka ja kodustati.... |
~2000 aastat tagasi Aasias. |
Kaamel e kõrbelaev võib kaaluda kuni... |
|
800 kg ja olla 2 m kõrgune. |
Kaamelilt saadakse ... |
villa, nahka, liha ja piima. |
Kaamel jaksab kanda kuni ... |
|
700 kg raskust koormat ning olla 1 nädala joomata. |
Austraalias elavad kõrbetes ... |
aborigeenid ja kängurud. |
Aasias kivi- ja savikõrbes – Gobis ei ... |
|
Algus |
Kogu maailma kõrbetes elab kokku... |
üle 1 miljardi inimese. |
Kõrberiigid on... |
|
Mehhiko, Alzeeria, Liibüa, Sudaan, Egiptus, Saudi Araabia, Usbekistan. |
Poolkõrbed ja kõrbed sobivad ... |
Rändkarjakasvatuseks ja põllumajanduseks ainult oaasides. |
Oaasid asuvad allikate, kaevude ja jõgede ümbruses ... |
|
Niiluse, Nigeri, Sõrdarja ja Amudarja kallastel. |
Kõrbealad on püsiasustuseta, sest rändkarjused e. nomaadid ... |
liiguvad peredega koos kariloomadega sööda ja vee otsinguil. |
Sahara kõrbe asustustihedus on ... |
|
1 inimene 1 ruutkilomeetril. |
Oaasides kasvatatakse ... |
datleid, arbuuse, virsikuid, meloneid, puuvilla, nisu, ja otra. |
Need paigad on kunagiste karavaiteede sõlmpunktid, ... |
|
neisse on tekkinud püsiasustus, kujunenud linnad. |
Rändkarjakasvatajad kasvatavad kitsi, lambaid, kaameleid... |
kes lepivad kesise ja kuiva toiduga ning vähese veega. |
Oaasides, kus vett on rohkem, kasvatatakse... |
|
eesleid ja veiseid. |
Kõrbevööndi maavarad ja majandustegevus on ... |
nafta, maagaasi, soola kaevandamine ja töötlemine. |
Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias elavad ... |
|
araabia ja berberi rahvad. |
Araabia kultuur on maailmas üks vanimaid ning on.... |
seotud islami e muhamedi usuga. |
Kõrberahvad elavad ka praegu veel... |
|
loomanahkadest, vildist valmistatud telkides. |
Vanades kõrbeasulates on majad.... |
ehitatud savist, lamedate katustega, akendeta. |
Majade siseõuedes asuvad ..... |
|
aiad ja kaevud, aknad on õuede poole. |
Luksuslikult kaunistatud pühakodasid ... |
nimetatakse mošeedeks. |
Seoses suute naftaleiukohtade kasutusele võtmisega on ... |
|
rikastunud Araabia poolsaare kõrberiigid. |
Pärsia lahe piirkonnas toodetakse... |
ligi 1 neljandik maailma naftast. |
Naftaveo tõttu on ... |
|
meretee Euroopasse Pärsia lahest kõige suurema kaubaveo koormusega. |
Keskkonna-probleemidest on kõige tähtsam... |
kõrbestumine e kõrbe laienemine. |
Kõrbestumine on kuivuse suurenemine ja liivade pealetung savannile, rohtlale. |
|
Kõrbestumine tekib ülekarjatamise tagajärjel, millega... |
kahjustatakse pinnast, taimkate hävib, tekib veepuudus. |
Kõrbes laienevad lõuna suunas 6 km aastas. |
Lõpp. |