Doomino2 Pihlaku õpiku
järgi
Lõika prinditud tabel pikuti pooleks, siis
2-.lahtristeks ribadeks.
Harjuta
koos sõbraga!
|
Algus |
Segametsad kasvavad Põhja-Ameerikas.... |
Suure Järvistu ümbruses. |
Euroopas kasvavad segametsad ... |
|
Läänemere ümbruses. |
Aasias kasvavad segametsad ... |
Vaikse ookeani rannikualadel. |
Segametsas kasvab kuusk tavaliselt kõrvuti... |
|
kase, haava, tamme või pärnaga. |
Segametsades paikneb taimestik ... |
maksimaalselt 5 rindena. |
Põõsarindes kasvavad ... |
|
sarapuu, kikkapuu, paakspuu, lodjapuu, kontpuu, kukerpuu. |
Kaug-Ida metsad on liigirikkamad, sest... |
Jäid puutumata mandrijäätumisest viimasel jääajal. |
Tüüpilised puuliigid Kaug-Idas on:... |
|
amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn, hiina sidrunväändik. |
Segametsade vööndis paiknevad suurlinnad on:... |
Moskva, Stockholm, Ottawa, Chicago, Detroit, Cleveland. |
Inimesed tegelevad põllumajandusega, hästi on arenenud... |
|
töötlev tööstus, masinaehitus. |
Põldudel kasvatatakse ... |
teravilju, suhkrupeeti, lina, kartulit, jne. |
Lehtmetsades kasvavad järgmised liigid:... |
|
kask, paju, haab, pärn, jalakas, pöök, saar, vaher, tamm. |
Põhja-Ameerikas kasvavad tüüpilised puud on: ... |
suhkruvaher, hikkoripuu ja tulbipuu. |
Lehtmetsade kliima on soojem ja kuivem kui ... |
|
okasmetsade kasvualadel. |
Lehtmetsades on mullad... |
toitainete rikkad pruun- või kastanmullad. |
Lehtmetsade tüüpilised loomad Euroopas on: ... |
|
metskits, hirv, metsnugis, halljänes, metssiga, hunt, rebane, rähnid. |
Põhja-Ameerika erilised loomad on:... |
vapiti, skunk, pesukaru. |
Aasia erilised loomaliigid on:... |
|
kaeluskaru, vesihirv, vöötorav, ussuuri tiiger, amuuri roninastik. |
Lehtmetsade vööndi aastane temperatuuri amplituud on: ... |
15 – 25 kraadi. |
Keskkonna- probleemideks on: .. |
|
liiga intensiivne põllumajandus, tööstus, mulla, õhu saaste, prügi teke. |
Lehtmetsi on vähe säilinud, kuna ... |
selle piirkonna mullad sobivad hästi põllukultuuride kasvatamiseks. |
Lõpp. |
|
Algus |
Rohtlad katavad maismaast.... |
ligi kuuendiku. |
Rohtlad paiknevad maailmas .... |
|
|
Euraasias, Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas |
Neid nimetatakse erinevates maades erinevalt, näiteks... |
pusta, stepp, pampa, preeria, veld. |
Rohtlates ei kasva puid, kuna ... |
|
|
sademeid on liiga vähe (250 – 750 mm) |
Rohtlates on talv külm ja suvi palav, selline kliima on... |
tugevalt mandriline sest temperatuuri- amplituud on suur. |
Aasias on taimekasvuks 2 ebasobivat perioodi... |
|
|
talv ja suvi. |
Jõed on veevaesed ja põhjavesi asub |
sügaval. |
Ajuti on jõed täiesti.... |
|
|
kuivad. |
Mullad on huumuserikkad, tüsedad ... |
viljakad kuni 1m sügavused mustmullad. |
Varakevadel õitsevad sibullilled.... |
|
|
krookused, tulbid, kuldtähed, nartsissid. |
Rohtlates on tingimustega kõige paremini kohastunud... |
kõrrelised, poolpõõsad, pujud. |
Rohtlates elavad närilised, maod, rohusööjad, näiteks ... |
|
|
saiga, hamster, stepituhkur, rohtlahaukur, hüpiklane, piison. |
Pampas elavad viskatša, puuma, nandu, vööloom. |
Preerias elavad ameerika piison, koiott, rohtlahaukur. |
18. – 19. sajandil muudeti suured alad rohtlates ... |
|
|
põllumaadeks, e maailma viljaaidaks. |
Nisuvöönd asub ... |
Ukrainas, Kasahstanis, Hiinas. |
Põhja-Ameerikas kasvatatakse |
|
|
maisi ja peetakse veiseid. |
Rohtlates kasvatatakse ... |
päevalille, sojauba, lina, rapsi, suhkru-peeti. |
Rohtlate peamine probleem on ... |
|
|
tulekahjud, tuule- ja vee-erosioon. |
Erosiooni vältimiseks ... |
istutatakse tuulekaitseribadeks mets, jäetakse osa maid sööti. |
Argentiinas on lehmapoiste nimi... |
|
|
gautšod. |
Põhja-Ameerikas - Suurel tasandikul leidub maavaradest... |
naftat ja maagaasi. |
Ukrainas ja Kasahstanis leidub maavaradest... |
|
|
kivisütt, rauamaaki, vase-, tsingi- ja kroomimaaki. |
Rohtlates asuvad järgmised suurlinnad ... |
Buenos Aires, Montevideo, Harkiv. |
Lõpp. |
|
|
KÕRBED |
|
|
|
|
|
Algus |
Kõrbed katavad maakera maismaast... |
ligikaudu viiendiku. |
Kõrbed jaotatakse pinnase järgi:.... |
|
|
liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrb. |
Kõrbete tunnuseks on kuivus - .... |
sademeid ei pruugi igal aastal esineda, kui esineb siis alla 250 mm. |
Kõrbeid leidub kõigil mandritel ja nad paiknevad... |
|
|
pöörijoonte läheduses. |
Maailma suurimad kõrbed on ... |
Sahara, Liibüa, Gobi, Suur Nõgu, Kalahari, jt. |
Kõrbed võivad asuda ka ... |
|
|
suurte mandrite sisemaal ja külmade hoovuste läheduses rannikul. |
Suurte mandrite sisemaal asuvad |
Gobi kõrb, Karakum, Kõzõlkum. |
Rannikualadel asuvad kõrbed .... |
|
|
Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas . |
Kõrbete tekkimist soodustavad mäestikud, näiteks ... |
Andid ja Kordiljeerid. |
Terviklikuma vööndi moodustavad kõrbed... |
|
|
Aafrikas ja Aasias ning Austraalias. |
Ameerikas levib kõrbete ja poolkõrbete vöönd ... |
põhja- lõunasuunas. |
Rohtlate üleminek poolkõrbeks ja siis kõrbeks on.... |
|
|
järkjärguline, täpse piirita. |
Sademete põhikogus langeb ... |
talvel, vahel ka nn. kuiva vihmana, mis maani ei jõuagi. |
Ööpäevane õhutemperatuuri muutus on ... |
|
|
suur, päeval +50C, öösel alla 0C. |
Maksimaalne kõrbe õhutemperatuur võib olla |
+ 57,8 C , see on mõõdetud Liibüa kõrbes. |
Liivapinnal võib olla temperatuur kuni ... |
|
|
+ 80 kraadi (saab mune praadida liival) |
Kõrbete tuuled on kuivad ja kuumad, näiteks ... |
Saharas samuum, mis tekitab liivatorme. |
põhjavesi asub sügaval, kui allikatena väljub, siis.. |
|
|
moodustuvad taimekasvuks sobivad kohad - oaasid. |
Sahara kõrbet läbib Niiluse jõgi , mille kallastel on..... |
maailma pikim ja 20 km laiune oaas. |
Kõrbetest ei alga ühtki jõge, kuid esineb.... |
|
|
ajutisi jõgesid ehk VADISID. |
Kõrbetes on vähe järvi ja needki on ... |
soolajärved, mis tekivad seetõttu, et aurumine ületab sademete hulga. |
Kõrbeid läbivad sellised jõed nagu ... |
|
|
Amudarja, Sõrdarja, Eufrat, Tigris, Niger ja Niilus. |
Kiiremini kahanev järv maailmas on ... |
Araali meri |
Lõpp. |
|