Doomino Pihlaku õpiku
järgi
Prindi tabel välja, lõika pikuti pooleks, siis
veergude kaupa ribadeks.
Igal ,,doominokivil“ on 2 lahtrit. Õpi koos sõbraga!
|
Algus |
Ainult Arktikas elav kiskja, kes sööb hülgeid, on.... |
jääkaru. |
Arktikas on ... |
|
polaaröö ja polaarpäev. |
Ainult Antarktikas elavad lennuvõimetud linnud .... |
keiserpingviin, sinipingviin, kaljupingviin. |
Antarktika maismaal asuva jääkilbi paksus on .... |
|
2 – 4 km. |
Suurim maailmameres elav imetaja on ... |
sinivaal. |
Sinivaala toiduks on ... |
|
krill. |
Krill on .... |
kuni 10 cm pikkune punane vähiline. |
Arktikas ja Antarktikas sajab vähe, sest... |
|
külmad polaaralade õhumassid sisaldavad vähe õhuniiskust. |
Arktikas inimeste püsiasustus puudub, kuna ... |
pole sobivaid elupaiku ja elatusallikaid. |
Antarktika riikidevaheline leping keelab ... |
|
maavarade kaevandamise, maa ostu-müügi, sõjabaaside loomise. |
Antarktikas võivad riigid... |
rajada uurimisjaamu, rannikul tegeleda turismiga. |
Antarktikas kasvab taimeriigi esindajatest.... |
|
samblaid ja samblikke. |
Arktikas esinevad jäätüübid on: |
rüsijää, ajujää, paakjää. |
Paakjää paksus on... |
|
2 – 4 m. |
Arktika jääväljad on pidevas... |
liikumises, ehk triivivad. |
Antarktika jääkilbi vanus võib olla ... |
|
9000 – 15000 aastat. |
Maailma külmapooluse madalaim temperatuur on.... |
-89,2 C ( 1983. a.) |
Arktikas pesitsevad linnud kõrgetel kaljudel ehk ... |
|
moodustavad linnulaatasid. |
Arktilised linnuliigid on ... |
polaarkajakad, jääkaurid, lunnid, algid, ürrid, kalju-kajakad. |
Keskkonnaprobleemiks on polaaralade kohal atmosfääris olevad ... |
|
osooniaugud. |
Nende vältimiseks peab vähendama ... |
inimtekkelist õhusaastet. |
lõpp |
|
Algus |
Tundra kui loodusvöönd paikneb ainult ... |
põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub samadel laiustel maismaa. |
Tundravöönd laiub põhjapolaarjoone... |
|
ümbruses ida – lääne suunas. |
Tundravööni laius on ... |
500 – 1000 km. |
Tundrat iseloomustab aastaringi külmunud maapind e..... |
|
igikelts. |
Vähesed sademed langevad ... |
uduvihma ja lumena. |
Suvel sulab tundras ainult ... |
|
mõnekümne cm – 1 m pealmine kiht. |
Taimekasv on võimalik ... |
ainult 2 – 2,5 kuu jooksul aastas. |
Kuna pinnas ei ima vett, on tundras palju |
|
soostunud alasid, järvi, rabasid. |
Tundras kasvavad tüüpilised rabataimed: ... |
villpea, sookail, kukemari, jõhvikas, murakas, sinikas. |
Tundra põhjaosas kasvavad ainult ... |
|
samblikud ja samblad. |
Tundra keskosas kasvavad kääbuspõõsad: ... |
kanarbik, porss, vaevakask, lapi paju. |
Tundras elavad taimtoidulised loomad: |
|
põhjapõdrad, lemmingud, muskusveised. |
Tundrakiskjad on: .. |
ahm, lumekakk, polaarrebane, hunt. |
Põhjapõtra nimetatakse Soomes |
|
poroks ja Kanadas karibuuks. |
Tundravööndis leidub järgmisi maavarasid: ... |
nafta, kivisüsi, vasemaak, apatiit, fosforiit, kuld, teemant, nikkel. |
Tundra põlisrahvad on:...... |
|
handid-mansid, komid, evengid, neenetsid, sölkupid, tšuktsid. |
Tundrapinnasesse jäetud roomikauto 300 m pikkused jäljed hävitavad... |
1 hektari porokarjamaad. |
Põlisrahvad on rändava eluviisiga, niiviisi ... |
|
ei kahjusta nende elustiil loodust. |
Põlisrahvaste tegevusalad on ... |
kalapüük, jahipidamine, porokasvatus. |
Keskkonna-probleemiks on ... |
|
maavarade kaevandamise tõttu tekkiv reostus ja maastiku hävimine. |
Põlisrahvaste riietus on valmistatud ... |
kala-, hülge- ja poronahkadest. |
lõpp. |
|
Algus |
Okasmetsavöönd on suurim loodusvöönd, millest enamus asub.. |
Põhja-Ameerikas ja Euraasias. |
Siberis nimetatakse okasmetsa ... |
|
taigaks. |
Taiga jaotatakse |
hele- ja tumetaigaks. |
Tumetaigas kasvavad |
|
kuused ja nulud. |
Heletaigas kasvavad |
lehised ja männid. |
Kanadas kasvavad okasmetsades... |
|
tsuuga ja ebatsuuga. |
Okasmetsade mullaks on toitainetevaene... |
hallikat värvi leetmuld. |
Männi- ja lehisemetsad kasvavad.... |
|
vaesematel muldadel kui kuuse- ja nulumetsad. |
Okaspuude käbid valmivad ja avanevad ... |
teisel kasvuaastal. |
Käbiseemnetest toituvad ... |
|
käbilinnud, rähnid, oravad, mänsakud. |
Okasmetsade tüüpilised loomad on: ... |
pruunkaru, kobras, põder, ahm, valgejänes. |
Okasmetsad on hõredalt asustatud, sest ... |
|
puudub teedevõrk, maastik on liigendatud mäestikega. |
Põhilised majandusharud on ... |
metsatööstus, paberitööstus. |
Põlised metsvööndi tegevusalad olid: ... |
|
söepõletus, tõrvaajamine, küttimine, vaigukogumine. |
Tüüpilised Põhja-Ameerika loomad on |
skunk, ameerika naarits, kobras, põder, grisli. |
Keskkonna probleemid on järgmised ... |
|
jõgede reostus paberitööstuse tõttu, röövellik metsaraie, loomade elupaikade hävitamine. |
Sademete hulk ulatub |
750 – 1000 mm aastas. |
Okasmetsad paiknevad ... |
|
tundra (metsatundra) ja segametsa vööndi vahel, ida-lääne suunas. |
Aasta keskmine temperatuur ulatub ... |
-5 C - + 20 C. |
lõpp. |